Algaja kirjutab sööstudega: tuttav sõna tuleb välkkiirelt, siis tekib paus, siis järgmine sööst. Kogenu kirjutab ühtlaselt, ja ühtlane tempo on lõpuks kiirem, isegi kui üksik sõna tuleb aeglasemalt.
Põhjus on lihtne: paus on alati pikem kui võit, mille sööst andis. Pausi ajal otsib käsi kohta või silm otsib klahvi, ja mõlemad võtavad rohkem aega kui paar aeglasemat tähte.
Harjuta teadlikult aeglasemalt, kui suudad. Vali tempo, mille juures ükski koht kinni ei jää, ja hoia seda kogu rea vältel. Kiirus tuleb ise, kui ebaühtlus kaob.
Harjutuses on ühepikkused tavalised sõnad, et tempo saaks ühtlane olla ka siis, kui sõnad vahetuvad.