pelala.net

Logi sisse

Eesti keel

Eesti keelEnglishEspañolDeutschFrançais

Jagamine osade kaupa

Jagamine ei ole eraldi oskus, vaid korrutamise küsimus tagurpidi. 56 : 8 tähendab „kaheksa korda mitu on 56“. Kui korrutustabel on käes, on väiksed jagamised sellega juba tehtud.

Suurema jagatava puhul võta see osadeks, mis jaguvad kergelt:

344 : 8 = 320 : 8 + 24 : 8 = 40 + 3 = 43

Vali esimeseks osaks jagaja ümmargune kordne, mis jagatavast alla mahub: 8 × 40 on 320. Ülejäänud 24 on juba korrutustabeli tehe. Kaks jagatist liidad kokku.

Osa ei pea olema suurim võimalik. 344 : 8 võib käia ka 240 : 8 + 104 : 8, kui see paremini meelde tuleb, ja vastus tuleb sama.

See on sama mõte nagu korrutamisel osade kaupa, ainult teistpidi.

Harjuta

Osadeks võtmine töötab iga jagaja puhul, aga kõige rohkem võidad siis, kui jagaja on ühekohaline ja esimene osa on tema ümmargune kordne. Harjutuses vastad kõik kolm sammu eraldi.

Peastarvutamise võtted

Liitmine ja lahutamine

• Kümne täiendidPeastarvutamise vundament. Õpi viis paari selgeks ja harjuta neid kohe siinsamas.
• Kümneni ja edasiKümne ületamisel astu alati läbi kümne. Täienda esimene arv kümneni ja liida ülejäänu peale.
• Liitmine vasakult paremalePeas liidetakse suuremast otsast, mitte paberi kombel väiksemast. Alusta kümnelistest.
• Lahutamine osade kaupaVõta vähendaja kümnelised ja ühelised eraldi maha. Sama käik nagu liitmisel, ainult teises suunas.
• Lahutamine juurdeliitmisegaLaenamise asemel loe väiksemast arvust suuremani. Esimeses sammus kasutad alati kümne täiendit.
• Ümarda ja korrigeeriKui üks arv jääb ümmargusest napilt allapoole, arvuta ümmargusega ja paranda lõpus. Liitmisel võta maha, lahutamisel liida juurde.
• Võrdne vaheNihuta mõlemat arvu sama palju, kuni vähendaja saab ümmarguseks. Vahe ei muutu ja parandust ei ole vaja.

Korrutamine

• Kaheksaga korrutamineKolm kahekordistamist järjest, ja teel tuleb kahega ning neljaga korrutamine tasuta kaasa.
• Ruudud ankrutenaÕpi üheksa ruutu peast ja astu neist kõrvale. Korrutustabeli raskeim nurk on just ruutude naabruses.
• Üheksaga korrutamineTegelikult on see kümnega korrutamine ja üks lahutamine.
• Korrutamine osade kaupaVõta suurem tegur kümneliseks ja üheliseks lahku, korruta mõlemad eraldi ja liida kokku.
• Kahekohaliste korrutamineVõta üks tegur lahku ja korruta teine tervikuna mõlema osaga. Midagi uut siin ei ole, ainult üks kiht juurde.
• Ümardamine korrutamisesKorruta lähedal oleva ümmarguse arvuga ja paranda pärast. Parandus on vahe korda teine tegur.
• Poolitamine ja kahekordistamineViiega korrutamine on kümnega ja pooleks. Ühe teguri poolitamine koos teise kahekordistamisega jätab korrutise samaks.
• Üheteistkümnega korrutamineNumbrid lahku ja nende summa vahele. Kui summa läheb üle üheksa, liidad ühe esimesele numbrile.
• Kahekohalise arvu ruutVali lähim täiskümme. Nihuta üks tegur selleni ja teine sama palju vastassuunas, korruta saadud arvud ja liida nihke ruut.
• Ruutude vaheKui kaks tegurit on ümmargusest arvust võrdsel kaugusel, korruta keskmine iseendaga ja lahuta kauguse ruut.
• Viiega lõppeva arvu ruutJäta lõpust viis ära, korruta allesjäänu järgmise arvuga ja pane 25 lõppu. 35 ruut on 3 × 4 ja 25 ehk 1225.

Jagamine

• Jagamine osade kaupaJagamine on korrutamise küsimus tagurpidi. Suurem jagatav võta osadeks, mis jaguvad kergelt.
• Jagamine jäägigaKui jagamine ei lähe täpselt üles, on vastus jagatis ja jääk. Sama käik ütleb ka, kui suur vastus umbes tuleb.
• Poolitamine jagamisesNeljaga jagamine on kaks poolitamist, kaheksaga kolm. Viiega jagamine on kahekordistamine ja kümnega jagamine.
• Jagaja tegurdamineKui jagaja laguneb teguriteks, jaga kaks korda järjest väiksemate arvudega. Kuuega jagamine on kahega ja siis kolmega.
• Jagamise taandamineJaga mõlemat arvu sama arvuga. Jagatis ei muutu ja edasi arvutad väiksemate arvudega.
• Jaguvuse tunnusedEnne jagamist saab peaaegu silmaga näha, kas tehe üldse täpselt üles läheb.

Kontrollimine

• Suurusjärgu hindamineÜmarda, saa ligikaudne vastus, alles siis arvuta täpselt. Nii ei jää suur viga märkamata.
• Üheksatega kontrollTaanda iga arv numbrite korduva liitmisega üheks numbriks. Kui tehe on õige, peab ta kehtima ka taandatud kujudel.

Peastarvutamine