pelala.net

Logi sisse

Eesti keel

ČeštinaDanskDeutschEesti keelEnglishEspañolFrançaisItalianoLatviešuLietuviųMagyarNederlandsNorskPolskiPortuguêsSuomiSvenskaTürkçeРусскийУкраїнськаالعربية日本語한국어

Liitmine vasakult paremale

Paberil liidetakse paremalt vasakule, ühelistest alustades, sest ülekande saab kirja panna. Peas ei ole kuhugi kirja panna, ja just seepärast on see meetod peas raske: pead korraga meeles hoidma ülekannet ja poolikut vastust.

Peas liida vastupidi, suuremast otsast:

67 + 58: 67 + 50 = 117, 117 + 8 = 125

Võta esimene arv tervikuna ja liida sellele teise arvu kümnelised. Seejärel liida ülejäänud ühelised. Kaks sammu, ja kummaski ei ole vaja meeles hoida midagi peale ühe arvu.

Suurusjärk tuleb kohe esimese sammuga välja. Kui 67 + 50 annab juba 117, siis on vastus kindlasti üle saja. Paberimeetodi puhul selgub see alles lõpus, nii et viga suures otsas võib jääda märkamata.

Harjuta

Sama käik töötab ka kolmekohaliste arvudega, ainult samme on üks rohkem: kõigepealt sajalised, siis kümnelised, siis ühelised. Harjutus on kahekohaliste arvudega ja küsib vastust iga sammu järel.

Peastarvutamise võtted

Liitmine ja lahutamine

• Kümne täiendidPeastarvutamise vundament. Õpi viis paari selgeks ja harjuta neid kohe siinsamas.
• Liitmine üle kümneKümne ületamisel astu alati läbi kümne. Täienda esimene arv kümneni ja liida ülejäänu peale.
• Liitmine vasakult paremalePeas liidetakse suuremast otsast, mitte paberi kombel väiksemast. Alusta teise arvu kümnelistest.
• Lahutamine osade kaupaVõta vähendaja kümnelised ja ühelised eraldi maha. Sama käik nagu liitmisel, ainult teises suunas.
• Lahutamine juurdeliitmisegaLaenamise asemel loe väiksemast arvust suuremani. Esimeses sammus kasutad alati kümne täiendit.
• Ümarda ja korrigeeriKui liidetav või vähendaja jääb ümmargusest napilt allapoole, arvuta ümmargusega ja paranda lõpus. Liitmisel võta maha, lahutamisel liida juurde.
• Võrdne vaheNihuta mõlemat arvu sama palju, kuni vähendaja saab ümmarguseks. Vahe ei muutu ja parandust ei ole vaja.

Korrutamine

• Kaheksaga korrutamineKolm kahekordistamist järjest, ja teel tuleb kahega ning neljaga korrutamine tasuta kaasa.
• Ruudud ankrutenaÕpi üheksa ruutu pähe ja leia nende abil naaberkorrutised. Korrutustabeli raskeim nurk on just ruutude naabruses.
• Üheksaga korrutamineTegelikult on see kümnega korrutamine ja üks lahutamine.
• Korrutamine osade kaupaVõta suurem tegur kümnelisteks ja ühelisteks lahku, korruta mõlemad eraldi ja liida kokku.
• Kahekohaliste korrutamineVõta üks tegur lahku ja korruta teine tervikuna mõlema osaga. Midagi uut siin ei ole, ainult üks kiht juurde.
• Ümardamine korrutamisesKorruta lähedal oleva ümmarguse arvuga ja paranda pärast. Parandus on vahe korda teine tegur.
• Poolitamine ja kahekordistamineViiega korrutamine on kümnega ja pooleks. Ühe teguri poolitamine koos teise kahekordistamisega jätab korrutise samaks.
• Üheteistkümnega korrutamineKahekohalise arvu numbrid lahku ja nende summa vahele. Kui summa läheb üle üheksa, jääb vahele ainult summa üheliste number ja üks läheb esimesele numbrile juurde.
• Kahekohalise arvu ruutVali lähim täiskümme. Nihuta üks tegur selleni ja teine sama palju vastassuunas, korruta saadud arvud ja liida nihke ruut.
• Ruutude vaheKui kaks tegurit on ümmargusest arvust võrdsel kaugusel, korruta keskmine iseendaga ja lahuta kauguse ruut.
• Viiega lõppeva arvu ruutJäta lõpust viis ära, korruta allesjäänu järgmise arvuga ja pane 25 lõppu. Näiteks 35 ruut: 3 × 4 = 12 ja lõppu 25, tuleb 1225.

Jagamine

• Jagamine osade kaupaJagamine on korrutamise küsimus tagurpidi. Suurem jagatav võta osadeks, mis jaguvad kergelt.
• Jagamine jäägigaKui jagamine ei lähe täpselt üles, on vastus jagatis ja jääk. Juba jagaja ümmargune kordne ütleb, kui suur vastus umbes tuleb.
• Poolitamine jagamisesNeljaga jagamine on kaks poolitamist, kaheksaga kolm. Viiega jagamine on kahekordistamine ja kümnega jagamine.
• Jagaja tegurdamineKui jagaja laguneb teguriteks, jaga järjest kaks korda, kumbki kord jagajast väiksema arvuga. Kuuega jagamine on kahega ja siis kolmega.
• Jagamise taandamineJaga mõlemat arvu sama arvuga. Jagatis ei muutu ja edasi arvutad väiksemate arvudega.
• Jaguvuse tunnusedEnne jagamist saab peaaegu silmaga näha, kas tehe üldse täpselt üles läheb.

Kontrollimine

• Suurusjärgu hindamineÜmarda, leia ligikaudne vastus, alles siis arvuta täpselt. Nii ei jää suur viga märkamata.
• Üheksatega kontrollTaanda iga arv numbrite korduva liitmisega üheks numbriks. Kui liitmis- või korrutustehe on õige, peab ta kehtima ka taandatud kujudel.

Peastarvutamine